Ajalugu

Hilisemate andmete kohaselt kõige esimene raamatukogu asus Tudus ÜENÜ
(Ülemaalise Eesti Noorsooühenduse) Tudu osakonna juures. 1918. aastal asutati selle
organisatsiooni juurde raamatukogu. Esimesed raamatud olid Punga Mart ja Uba
Kaarel, Matsil unes, teisel ilmsi, Kapsapää, Kuutõbine jne. Raamatute üldarv oli
ligikaudu 130. Raamatukogu nimetati rahvusraamatukoguks. Organisatsioon lõpetas
tegevuse 1922. aastal, kui juht Jaan Leemets läks Rakverre Õpetajate Gümnaasiumi
õppima. Raamatud jaotati liikmete vahel ära.
Järgmine avalik raamatukogu asutati Tuletõrje Seltsi juurde 1935. aastal, kus
raamatukogu kauaaegseks juhatajaks oli Sooja Verme. Raamatuid oli seal kuni 300 ja
lugejaid leidus 25-30. Raamatukogu hävis 1944. aastal sõjas.
Uuesti alustas raamatukogu tööd 1948. aasta 1. märtsil Luhtla Lainega
eesotsas. Raamatukogus oli raamatuid 271 ja lugejaid leidus 86.
1976. aasta jaanuaris kolis raamatukogu uude majja, kus oma valdusesse saadi
kaks ruumi.
1988. aasta jaanuaris oli fondi seis 9809 eksemplari ja lugejaid oli 304.
Suurim saavutus raamatukogu töös oli maarajoonide rahvaraamatukogude sotsialistlik
võistlus 1986. aastal maaraamatukogude grupis II koht, mil raamatukogu juhatajaks
oli Helve Ploom. [Viide 4].
2004.aastal kolis raamatukogu jällegi uutesse ruumidesse. Raamatukogu asub
nüüd Tudu rahvamajaga ühe katuse all. Raamatukogus asub ka avalik internetipunkt.
Raamatukogu juhatajaks on alates 2000 aastast Katrin Kastemäe.
Alates aastast 2019 asub raamatukogu Tudu kooliga ühes majas.