Kadila laenutuspunkt asus aadressil Pärna 3, Kadila 46605, Lääne-Virumaa
Juba 1920. aasta talvel liikus siinkandi ärksamate inimeste seas mõte Porkuni-Kadila Rahvaraamatukogu Seltsi asutamisest, kuid mingil põhjusel jäi see siiski asutamata.
1921. aasta suvel korraldasid Kadila noored niimõnegi piduõhtu, mis peeti ära tähendatud seltsi nime all. Ametlikult aga seltsi siiski veel polnud. Et ära hoida rahva seas igasugu valearvamisi, oli tarvis seltsile alus panna ja kooliõpetaja härra Johannes Kask kutsus kokku koosoleku, tutvustas põhikirja ja valiti ka nn korraldav komitee. Siiski tuli seda põhikirja asjatundjate puudusel mitu korda ümber kirjutada ja Rakvere-Paide rahukogu otsusega moodustati lõpuks 24. oktoobril 1921.aastal Kadila Rahvaraamatukogu Selts.
Asutajaliikmed, kes sellele põhikirjale alla kirjutasid, olid Jakob Kala, M. Wehlmann, L. Windt, A. Windt, H. Eiskop, J. Weidrik. Kaaskirjas on selgitatud, et tegelikult oli asutajaliikmeid rohkem, lihtsalt lõpuks kirjutasid valmis põhikirjale alla need, kes olid kõige kättesaadavamad. Nende nimed, kes ka osalesid esimesel asutamiskoosolekul, olid Johannes Kask, (F) Weerbaum koos abikaasaga, prl L. Weerbaum, A. Lister, E. Lohvart, J. Lohvart, prl A. Almann, E. Almann, A.Wilu, hr J. Kari koos abikaasaga, prl L. Kroon, H. Kroon, A. Weidrik, L. Weidrik, J. Mikoff.
Seltsi ülesanne oli raamatukogude, lugemislaudade ja teiste hariduslike ettevõtete moodustamise teel rahva haridust edendada. Seltsil oli ka oma pitsat.
Selts pidi avama raamatukogusid, korraldama lugemisringe, kursusi, ettelugemisi, kirjandusõhtuid, rahvakoosolekuid, õppekäike, näitusi, andma välja kirjandust ja avama isegi raamatukauplusi, toimetama näitemänge ja kontserte.
Seltsi juhatus asus sel asutamiskoosolekul Kadila koolimajas. Teame, et seda tänast Kadila koolimaja hoonet (valmis 1938.a) tol ajal (1921) veel polnud ja Veadla – Kadila piiril asunud koolimaja nimetati Kadila koolimajaks, nii et selts pidi seal kokku saama.
Selts sai sissetulekuid liikmemaksudest, annetustest, pärandustest, valitsuse ja seltskondlike asutuste abirahadest, korjandustest. Selts registreeriti seaduslikus korras ja kanti rahukogu registrisse sissekande alla nr 198 , millele kirjutasid alla rahukogu esimees ja sekretär 9. novembril 1921.a
Ühes hilisemas, 1974.ndal aastal tõenäoliselt Osvald Riibe abikaasa kirja pandud tagasivaatest raamatukogu ajaloole on kirjas, et esialgu tegutses raamatukogu Kadila koolimajas (st Veadla ja Kadila külade piirimail asunud koolimajas), aga teiselt kirjutiselt leidsin ka lause, et Nurmetu koolimaja juures. Annika Schumanni poolt uuritud ja kirjutatud ajaloo-loos on üks lause, mis oli kirjutatud sedasi: “1922.a liideti Kadila Rahvaraamatukogu Selts Nurmetu – Kadila Rahvaraamatukogu Seltsiga ning jäi Nurmetu-Kadila Rahvaraamatukogu Seltsi juhtimise alla. 5.märtsil 1922.a pandi kirja ka järgmine, täiendatud põhkiri.”
Järelikult oligi mõlemal pool nii selts kui raamatukogu ja kui 1929 valmis Kadila Seltsimaja, koliti 1930. aastal sellesse majja ka raamatukogu ning nii see tekkiski kahe kogu ühendamise tulemusena.
Kadila Rahvaraamatukogu Selts asutati 24. oktoobril 1921 ja selts omakorda asutas esimese raamatukogu 26. veebruaril 1922. aastal ning seda oletatavalt mõlema koolimaja juurde.
Nurmetus koolmeistrina tegutsenud ja Kadila kooli valmimisel veidi aega ka siin juhataja olnud Jakob Rebane oli ka selle Nurmetu-Kadila Rahvaraamatukogu Seltsi liige ja tema nimi figureerib paljudel dokumentidel.
Säilinud on ka esimene aruanne aastatest 1933/34.
Raamatukogu juhataja oli Eduard Viinberg, algharidusega. Abijõudeks oli veel kolm inimest. Asus „Koonduse“ rahvamajas, kasutada oli üks tuba kus raamatute tarvis kaks kinnist kappi. Avatud kaks korda nädalas, kokku neli tundi. Laenutaja võis korraga laenutada kolm köidet ja pidi tagastama kahe nädala jooksul. Tagatisraha ei nõutud. Kui ei tagastanud tähtajaks, pidi maksma trahvi üks sent raamatu kohta nädalas. Raamatuid oli sel ajal 544 . Kõige loetavam raamat oli A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus”.
Ja sama aruande lõpus on kirjas järgmine lause: “Endine raamatukogu juhataja Paul Böckler lahkus Nurmetust, mispärast uue raamatukogu juhataja Ed. Viinbergi tegevusse astumisel kannatas raamatukogu tegevus” (Sellest lausest võib jälle aimata, et raamatukogu asus eelnevalt ka Nurmetus). Järgmise aasta aruandes (1934/35) on kirjas, et Nurmetu-Kadila Rahvaraamatukogu asutati 1930.a Kadila ja Nurmetu erakogude ühinemise teel. Nii et ka kinnitab oletusi, et enne kolmekümnendaid asusid kogud nii Nurmetus kui Kadila/Veadla piiril.
1935/36 aruande järgi oli raamatukogu juhatajaks hoopiski Johannes Veskimägi, põllumees, kes oli lausa gümnaasiumiharidusega. Töötasu raamatukogu juhatajal ette nähtud ei olnud. Viidi läbi kirjandusõhtu, kõneõhtu ja laste aktus mis toimus 31. detsembril 1935. Suurimad takistused raamatukogu tegevuses on summade vähesus.
1936/37 oli juhatajaks Hugo Kors, algkooli haridusega, meieri abi.
1937/38 oli juhatajaks Jüri Veelmann, põllumees, algharidusega. Raamatuid on kogunenud juba 666.
1938/39 oli juhatajaks Ilmar Kukk, põllumees, algharidusega. Endiselt asus raamatukogu ühes toas kus raamatute tarbeks oli kaks kappi. Avatud nüüd üks kord nädalas ja kolm tundi.
1939/40 aasta aruandele oli alla kirjutanud üle eelmine juhataja Jüri Veelmann. Raamatukogu oli avatud ainult laupäeva õhtuti kella 7-9.
Olulisemaks takistuseks raamatukogu töös oli endiselt juhatajate puudus. Palka neile ei makstud ning seetõttu ei olnud eriti tahtmist kellelgi sellele tööle oma vaba aega liialt panustada.
Peale sõda oli esimene juhataja Õie Alanurm, tema töötas sel kohal kuni 1. septembrini 1947. Õielt võttis töö üle Osvald Riibe. Oletatavasti algas palga maksmine raamatukogu juhatajatele just sellest sõjale järgnevast ajast ja Õie Alanurm oli tõenäoliselt juba palgaline töötaja.
Osvald Riibe töötas raamatukogu juhatajana väga pikka aega, kuni aastani 1979. (32 aastat). Alles on palju nii tema enda kirjutatud aruandeid kui ka teisi pabereid mis on kellegi teise poolt kirjutatud. Kuna ta oma käekiri kõige selgem polnud võis tema eest kirjutada tema kodune abikaasa. Teine võimalus oli, et osad aruanded kirjutas hoopis tütar Ene. Osvald Riibe ametisse asumisel oli lugejaid 50 ja raamatuid 600 .
Säilinud on paber, kus kirjas, et sõja ajal (“fašistliku okupatsiooni ajal”) käis raamatukogu töö ühiskondlikel alustel ja juhatajaks olnud M. Sillamaa.
1974.ndal aastal olid siitkandi külad Assamalla sovhoosi all ja raamatukogu teenindas Nurmetu, Tõnuvere, Kadila, Leo, Veadla, Lohvardi ja ka üht E. Vilde kolhoosi alla kuuluvat Meriküla. Mõned lugejad olnud siiski ka Koeraverest. Elanike üldarv piirkonnas olnud 470-500 vahel. Kooli suleti 1970. aastal ja lapsed käisid Väike-Maarja koolis või olid erinevates internaatkoolides.
Siinkandi elanike põhitegevus sel ajal oli põllumajandus, v.a. Kadila Puidutööstus. Raamatukogu abistas majandit selles osas, et suunas vastavat kirjandust sellele, kellele see oli määratud. Majand kindlustas raamatukogu valgustuse ja ruumidega.
1974. aasta lõpuks oli raamatuid 8212, lugejaid 211 ja laenutusi 4585.
Raamatukogus korraldati pidevalt raamatute arutelusid. Päris palju aruandeid selle kohta on säilinud.
Agaramad lugejad olid Hulda Kübarsepp, Evald Tiitus, Ants Aljaste ja Sirje Kikerpuu.
1979. aasta suvel tuli koolist Kadilasse uus noor raamatukogu juhataja Annika Schumann. Töötas kuni aastani 2007 (28 aastat). Nagu eelkäija, Osvald Riibe ajal, nii oli ka Annika ajal kogu juba igapäevaselt avatud ja juhataja täiskohaga tööl.
Kirja pannud Milvi Tubli