Käesoleval aastal 27. märtsist 23. aprillini toimus esmakordselt kõikides Lääne-Viru maakonna rahvaraamatukogudes üheaegselt lugejauuring. Eesmärgiks oli saada kasutajatelt tagasisidet hetkeolukorra kohta ja vastavalt tagasisidele teenuseid parandada ja arendada.
Suured tänud kõikidele vastajatele!
Vinni valla raamatukogude kohta käivale küsimustikule vastas 208 inimest neist 52 olid valla elanikud, teised ümberkaudsetest valdadest. Eraldi küsimustik oli ka neile, kes raamatukogu teenuseid ei kasuta, vastajaid oli Vinni vallast 21. Põhjuseks, miks ei külastata olid valdavateks vastusteks ajanappus ja tervislik seisund. Sooviti huvitavaid esinejaid, uute oskuste omandamist, huvitavate teemade arutelu. Häiris viivise olemasolu ning sooviti lisaks raamatute laenutamisele neid ka osta.
Külastajate vastustest selgus, et Valla raamatukogudes tehtavat tööd hinnati eeskujulikuks 153. korral, heaks 73-l, rahuldavaks 5-l ja mitterahuldavaks 2-l korral
Ülekaalukalt ollakse raamatukogude tööga väga rahul. Kuna uuringus küsiti ka oma vastuse põhjendust siis valdavalt peeti oluliseks sõbralikku teenindust, võimalust suhelda, raamatukogu kodulähedust, raamatute head valikut või siis selle tellimist teisest raamatukogust (RVL). Peetakse ka oluliseks lugejate eelistuste kuulamist, ürituste korraldamist ja ka seda, et raamatukogu on hea ja rahulik koht. Küsitluses kiideti ka lausa nimeliselt Laekvere piirkonna raamatukogude töötajaid ja Ulvi raamatukogu töötajat
Heaks hinnanud kliendid arvavad, et raamatute valik võiks olla suurem (ka ingliskeelsed). Nii vastajate hulgas heaks ja rahuldava hinnangu saanute põhjendustes domineeris Vinni-Pajusti raamatukogu suur remondivajadus ning sooviti mingit lahendust lifti või analoogse seadme näol. Vinni-Pajusti raamatukogu asub teisel korrusel ja sinna viivat treppi ei saa kasutada väga suur lugejaskond (invaliidid, pensionärid, väikelapsed ja nende vanemad…). Samas on Vinni-Pajusti raamatukogu valla suurem nii lugejaskonna kui ka raamatufondi poolest.
Sooviti pikemaid lahtioleku aegu kuna tööinimestel on halb raamatukogu külastada. Kuna Laekveres ja Vinni-Pajustis on laenutuskapp siis peaks seal see probleem ära lahenema. Muugas ja Veneveres on ka võimalik kasutada sealse töötaja organiseeritud väikest laenutsukappi. Raamatuid on võimalik reserveerida raamatukappi programmis URRAM (www.lugeja.ee), telefoni või meili teel. Kõigil kaheksal raamatukogul on olemas tagastuskapp. Liikumispuudega inimestel on võimalik tellida kojuteenindust. Võimalusi on erinevaid, igaüks saab valida endale sobiliku.
Rahulolematuse põhjuseks (mitterahuldav vastus) oli ühe raamatukogu puhul kellaaegadest mitte kinnipidamine. Teise rahulolematuse põhjustas pigem raamatukogule ligipääsetavus mitte raamatukogus tehtav töö.
Raamatukogudes peeti oluliseks: raamatuid, ajakirjandust, arvuti, printeri ja koopiamasina kasutamise võimalust, suhtlemist raamatukoguhoidjaga, suhtlemist ja kokkusaamist teiste inimestega, sündmustel osalemist (kohtumisõhtud, loengud, kontserdid jne.);asjatundlikku ja sõbralikku teenindust, mugavust ja hubasust.
Küsitluses lõpus küsiti erinevaid soovitusi ja ettepanekud. Millest tuntakse puudust ja mis võiks olla teistmoodi? Arvamusi oli erinevaid aga valdavalt arvati, et raamatukogude pidajad (KOV) saaksid aru raamatukogude vajalikkusest ning mõistaksid selle kaasaegset olemust – et raamatukogud ei ole üksnes raamatute-ajakirjade laenutuspunktid, vaid neil on kordades laiem tegevusväli, sh ka külainimeste kokkusaamiskoht. Kõike ei saa otsustada ainult exceli tabeli järgi. Kultuuri panustatud raha tasub end kümnekordselt tagasi – inimeste rahuoluga oma elukeskkonna jmt suhtes. Sooviti ka, et võiks rohkem saada laenutada E-raamatuid, audioraamatuid. Küsitlus andis raamatukogudes palju mõtteainet. Siit saab alati paremaks minna.